Nagu öeldud polnud seal eriti midagi teha, oleks võinud ju minna paarkümmend kilomeetrit linnast välja kotkaste varjupaika vaatama aga see tundus seal nii suur ettevõtmine sest ekskursioone ei korraldatud ja iseseisvalt jeepneydega ei viitsinud seiklema minna. Jalutasin pool linna risti põiki läbi ja veendusin veelkord et kõik on ühetaoline, see MyHotel ümbrus oli veel kõige asjalikum. Silma hakkas nagu mujal Filipiinidelgi et tohutult palju on Western Union kontoreid, neid oli seal iga nurga peal, kes veel ei tea siis see firma tegeleb raha ülekannetega välismaalt.
Nagu mujal Filipiinidel oli kõikjal relvastatud turvamehi, näiteks peaaegu iga söögikoha uksel oli turvamees-ukseavaja. See pumppüssiga mees siin on küll pangakontori valvur, ega nalja pole, teine tukiga mees on seespool.
Põikasin ka mere äärde aga Davao linnas korralikku randa pole, jälle mingid hurtsikud, lähedalasuval Samali saarel pidid küll korralikud liivarannad olema.
Seal on olemas ka kohalik Hiinalinn kus põhiliselt käib kõikvõimalik kaubitsemine, pärishiinlasi ei paistnud küll eriti palju seal olevat, enamus ikka samad filipiinod.
Filipiinidel lähenevad nüüd valimised ja plakateid kõik kohad täis, poliitiline võim on siin teatavasti tänu korruptsioonile üks suuremaid rikkuse allikaid
Värske ananass lõigatakse lahti sulle otse tänaval ja see maksab ainult 10 peesot st 2,5 krooni. Neil oli seal selline spetsiifiline ananassi lõikamisviis et lõpptulemuseks olid ananassi rõngad.
No comments:
Post a Comment