Eks õhtul läksime koos türklasega välja baare vaatama, türklane oli ikka kõva aktivist ja ronis kohe lavale.
Täitsa asjalik kutt oli, pärit Istanbulist, varem elanud ja töötanud Austrias , rääkis vabalt saksa keelt ja praegu elas ja töötas Dubais. Kuigi teoreetiliselt moslem nagu türklased ikka aga jõime koos õlut ja sõime sealiha peale, probleemi polnud. Nojah, ega araablaste jaoks polegi türklased õiged moslemid.
Järgmisel päeval jalutasin seal niisama ringi ja pildistasin, no oskavad seal ikka traadipuntraid tekitada. Ausalt öeldes peale gogo baaride polegi seal Angeleses vaadata midagi.
Umbes kilomeetri kaugusel Fields Avenuest ehk sealsest ööelu keskusest on päris korralik SM Clark nimeline kaubanduskeskus ehk mall nagu nad seda ise ameerikapäraselt kutsuvad. Täitsa tasemel, kõik brändid esindatud ja poode kümnete kaupa.
Järgmisel päeval oligi aeg Clarki lennujaama sõita. Väike luure selgitas välja et tavalisi taksosid siin linnas pole vaid on private car ehk sisuliselt piraattaksod. Nende hind oli kahjuks normaalsest taksohinnast paar korda kõrgem - 300-350 peesot, aga muud valikut ei ole sest jeepneyd ja muu transport lennujaama ei sõida. Rõõmustav uudis oli et maalt lahkumise ehk lennujaama maks oli siin ainult 600 peesot mis on madalam kui Manilas. Naljakas et lennujaama sisenemisel oli kõva turvakontroll aga kui lennuki peale tuli minna siis lasti kahe erineva lennu reisijad korraga vabalt lennuväljale jalutama kus siis tuli mitusada meetrit oma lennuki juurde kõndida, igaüks otsis ise oma lennuki üles :).
No comments:
Post a Comment